Pigment Sennelier

19. sajandi lõpul, kui Gustave Sennelier hakkas välja töötama õlivärve oma kunstnikest klientidele, kelle hulgas olid lõpuks ka Cézanne, Gauguin ja Picasso, leidis ta, et oleks vaja ka värve, mis sisaldaksid ainult kõige kõrgema kvaliteediga pigmente. Parimate värvide saamiseks kontrollis ta, et pigmendid oleksid pärit valitud traditsioonilistest allikatest; samas selgitas ta täpselt välja ka pigmentide keemilised omadused. Tema lugupidav suhtumine materjalidesse tagas mitte ainult nende värvidega loodud tööde kestvuse, vaid ka üha suureneva valiku ületamatu ilu ja kvaliteediga ainulaadsete värvide tootmise.
Sellest ajast saadik on mõned pigmendid kadunud, kuna nende looduslikud allikad on ammendunud, ning teiste kasutamist on nende toksilisuse tõttu piiratud. Kuid firma äsjased uurimustööd ja uuendustegevus on andnud suure hulga sünteetilisi pigmente, mis täiuslikult ühtivad vanade pigmentide, nagu lasuriit ja kinaver, omadustega. Sennelier kaevandab endiselt maad, et saada traditsioonilistest allikatest mineraale ja muid naturaalseid elemente — pigmendid nagu savid ja raudoksiidid, mida kasutatakse ookrites ning „põletatud“ mulla värvid lubjastatud mullast.